2006
VI SUUSAETENDUS
Kuigi Otepääl heideldi juba kuuendat korda, pakkus ka seekordne kahepäevane MK võistlus oma, ja sedapuhku lausa uue värvingu. Ehkki kronoloogiliselt suusatati individuaalne klassikadistants päev varem, tuli „oodatum tükk“ – suusasprint Otepää moodi – ettekandmisele alles pühapäeval. Ja see oli ootamist, vaatamist, nautimist väärt ning kippus saama selle etapi naelaks.
Aga korraks veel ikkagi esimesse päeva. Nagu arvata võis, kandsid individuaaldistantsid paljude suusatajate puhul oma maksimumsoorituses ehk pisut talitsetud või õigemini öeldes ehk mitte just kõige tippsemas vormis oleku märke. Selge see, et Torino OM ajaks tippude tippu timmimises oli Otepää vaid üks vahepeatus, kus keegi ikkagi pidi võitma, aga kus keegi oma kaotussekundite pärast ka suurt nutulaulu ei löönud. Ehkki esmaemotsioonis mõni krõbedam sõna lendus, vedas igaüks mõttes joone alla ja tõdes, et kuu enne olümpiat on seis just selline. Erinevatel maadel on taolised kuuajalised tiitlivõistluseelsed perioodid väga erinevad. Kui suured suusamaad ( Norra, Venemaa) tegid ka raskel Otepää klassikarajal veel tiimisisest katsevõistlust, siis Eesti koondise jaoks räägiti taas lõppeesmärkidest – esmalt ikka 17. veebruarist ja Torinost kui meie klassikameeste suurimast võimalusest. Kristina testis norralasi ja nemad omakorda Kristinat. Ja nagu selgus – võis hea suusk anda võimaluse üllatada ka kõige eakamal staaril – seekord siis Hilde Pedersenil. 0,2 sekundiga parem või nõrgem olemine on nii viivlühike vahe, et sellest napimana tuleb meelde vaid legendaarse Juha Mieto kunagine 0,01 sekundiline olümpiakulla kaotus Thomas Wassbergile. Selline tihe seis ainult kaunistab võistlust, seda enam, kui eelmise aasta suveräänne valitseja Marit Björgen peab Otepääl kõike alles kolmandalt kohalt jälgima. Aga kokkuvõtvalt kinnitasid nii meeste kui naiste sõidud, et tipus läheb aina kitsamaks ja suurest slämmist väljajäämine saab toimuma just Torinos.
Aga lubatagu sellest – seisund pole paha – olukorrast siirduda sprindi juurde. Ja kohe saab öelda, et Tehvandi pakkus uue sprindirajaga hea lahinguvälja, kus maailma kõige paremad „tulistajad“ oma minekus tagasi ei hoidnud. Rootslaste hea sprinditöö säras, seda kroonisid ka võidud. Kogu taktikaline arsenal, aga samas jõud, kiirus ja vastupidavus toodi sellel Otepää MK sprindi esietendusel kõige vahetumalt arvuka publiku ning telesuusatamise kütkes olevate fännide ette. Lisaks sellele töötas esimese tõusu juures sakslaste oma kaamerapunkt, kus lisaks Johan Behle kommentaaridele sai iga juuresolija pilgu rajaveersesse telerisse puurida. Sprindiraja nutikas lahendus töötas perfektselt, rajaääred huilgasid ja siinsamas oma silme all oli võimalus veenduda, kuidas koorub start – stardi järel välja Björn Lindi võimekus.
Nagu hea teatrietenduse või ütleme näiteks Arne Üksküla rollitäitmise juures ei saa kõike kirjeldada, nii ei saa seda teha ka Lindi vaadates. Täiuslikkusele , mida etendavad nii Otepää sprindivõitja Lind või ka meie klassikaspets Andrus ei saa täpseid parameeteid külge riputada. See ongi selline – täiuslik…
Hea, et kogu see sprindistory nii kaunilt läks. Otepää MK lugu sai taas uue ning sisuka lehe keerata. Samas loodavad kõik, et kui MK korraldusvärk käib samas rütmis ja läheb oma uute plaanidega järgmisele aastaringile, siis saab siin veel palju nauditavaid „tükke vaadata“. Kes siis just peaosi täidavad, pole tähtis, aga igatahes on nad maailma tipptegijad.
Tekst: Kaarel Zilmer
Foto: Scanpix
