2007
VII SUUSAETENDUS
Kui nädalapäevad enne MK toimumist sõnab peakorraldaja Alar Arukuusk avalikult televisioonis, et tal on üsna kõhe tunne, siis hoomab enamus inimesi saadud sõnumist, et kõhedus lume ja suusaraja saamise osas lähtub pigem taevast kui maa pealt. Ja nii see oligi – ehkki kaks päeva varem andis ilmajaam viimaseks, võistluseelseks nädalaks külma ja lume lootust, oli see siiski vaid lootus. Nendesamaste ilmamuutuste põhjal tegi päev hiljem oma viimasese otsuse ka korralduskomitee ning saatis selle laiali murdmaasuusatamisrahvale üle ilma.
Aga maa peal ja reaalselt – seisis pidevate vihmahoogude all trööstitult lumekahurite vägi, ootasid käivitamist laadurid ning autod. Osaliselt tehtud MK rajast olid järele jäänud vaid riismed. Oma osa võttis Tehvandi nõlval vaid lambakari, nosides isukalt suusaraja alla jäävat mahlast rohukamarat.
Kogu suusamaailm oli sellest ebaharilikust sügisest ja talvest juba parajat moodi räsida saanud. Nii näiteks tunnistas Otepää MK hilisem võitja Axel Teichmann, et tema pidi vahepeal rullsuuskadel, rattal ja jõusaalis treenima. Eestiski tõsteti suusakalendrit ringi ja tehti n.ö. hädaabitreeninguid , kus aga lapp valget maad leiti. Ärevatoonilisi pärimisi tuli ka FIS-i poolt ning mitmest kandist Euroopast. Samas olid Itaalia ja Shveitsi keskused valmis võistlust üle võtma …
Aga nagu ikka üks õige lootus toimib – tuli loodetu – lumi ja külm ning viimase nädala alguses tulistas 14 kahurit lund ja teisipäeval läksid taevaluugidki valla. Kui selline 100 ja enama protsendine tegevus nii maruliselt käivitub, siis on ainuke mure tehnika pärast – et kõik torud, juhtmed ja kaitsmed vastu peaks. Inimeste poolel oli omamoodi muretumgi – kui enamus sai lõpuks rampväsinuna hilisööl voodisse, siis oli see rassimisest tulnud uni hoopis mõnusam kui see lumeootuse oma, mis kõiki piki öid oli vaevanud.Otepää sai taas õigeks tunniks valmis – võõrustama ja imelisi klassikasõitude päevi pakkuma. Veelgi enam – kes tippudest aga rajalt tuli , kinnitas – senise hooaja parimad olud. Nii et võis hoolimata kõigest taas hammas hamba vastu minna.
Seitsmendat korda Otepääl paremust selgitades anti ligi 18 000 inimese ees Sapporo MM-i nimel tehtavast hea etendus. Sai selgemast selgemaks, et tase on ülimalt tihe ja läheb veelgi tummisemaks järgneva kuu aja jooksul. Kui pärast kaheaastast vahet tõusis MK pjedestaali kõrgemale astmele taas Axel Teichmann ja oma esimese etapivõidu sai Otepääd end lausa kodukandiks tituleeriv poolatar Justyna Kowalczyk, siis läks n.ö. kuumas rühmas hoomatavalt palavamaks. Ning kui Jens Arne Svartedal serveeris sprindipäeva põnevaima lahenduse, saades eelsõidus viimasena 30 parema hulka ja võites hiljem kogu 117 mehelise väe, siis löödi Sapporo jaoks laotud kaardipakk taas parajalt segamini. Oma keskpärast vormi tunnistav Virpi Kuitunen aga ilmutas selgeid märke, et tal on selle hooaja võitudeks hea põhi laotud.
Kodustest võõrustajatest jäi seekord suurest mängust välja põlvehädas Andrus Veerpalu ja kogu raskus kandus Jaak Maele, kes sitkelt heideldes poodiumi viienda koha hõivas.Kristinas aga tundus mingi siseheitlus käivat, mis ei lasknud Otepää põhjal veel selgelt aimata, kuhu poole hooaeg kaldub. Ehk kujuneski kodupubliku maiuspalaks seetõttu justkui enam sprindivõistlus, kus Eesti mehed neljakesi lõppvõistlusele murdsid, aga seal maailma tipuga heideldes küll tasakaalukaotuste aga ehk ka napima taktikalise pagasi tõttu lõpuringidest eemale jäid. Oma suusakarjääri edukaima sõidu tegi aga sprindirajal Piret Pormeister, saades 20. kohaga kirja MK esimesed punktid.
Nii veeres see kõhedalt alanud nädal imekaunis talveilmas suure suusatamise varasalve…
Tekst: Kaarel Zilmer
Foto: Scanpix