2015
XIII suusaetendus
Kui miski suudab täies mahus suusasprinti tutvustada, siis selleks oli seekordne Otepää MK küll täiel määral. Kuigi mõni tahtnuks ehk Eesti oludes nii tuttavaks ja armsaks saanud 15 km klassikadistantsi eraldistarte näha, siis nüüd pidi ta siiski hea, maailma tipptasemel sprindi ära vaatama. Pisut kergem oli seekord ehk ka korraldajatel, kui ei pidanud pikka - 5km ja üliraske Tehvandi tõusuga rada ette valmistama, ehkki sellega poleks olnud mingit probleemi – lund, ka tavalist looduslikku, olid kõik Otepää metsad ja mäed täis.
Individuaalsprindi rada keerutas nagu ikka pisut Tehvandi staadioni taga Kunimäe metsatukas, aga meestele oli rajale seal nüüd uus ja tõsise nurgaga tõusulõik sisse võetud. Ikka selleks, et klassikasõit säiluks ja ainult paaristõugetega uhamist ning punnimist vähem näeks.
Nagu öeldud – kohale tuli pea et kogu maailma paremik ja kui naiste poolel suutis rootslaste uus lootus Stina Nilsson norralannade Ingvild Flugstad Oestbergi ja Celine Brun - Lie vahele pressida, siis meeste poolelt oli rada norra värve täis. Nagu mitmes kommentaaris märgiti, andnud Tehvandi võistlus parajalt vihjeid ka Faluni MM-i suunas. Siiski, siiski – avapäeva intrigeerivaim (Norra lehtede kirjelduse järgi) lahendus tuli kõigile tõelise üllatusena, kui päris rahumeelselt alanud meeste finaalsõidus spurtis äkitselt Northug ( seekord siiski noorem vend Tomas ) ja läks ning läkski kõigil eest ära. Ilma et tema kaasmaalased oleks ülejäänud gruppi selle võidu nimel tagasi hoidnud. Iga nöoilme üliõnneliku Tomase näos reetis, et see oli talle üks magusaim võit…
Kui juba sprintimiseks läks, siis Tehvandi teine päev näitas taas, et selline kahe võistlejaga teatesõiduvorm on end päris hästi õigustanud ja et iga võistkonna siseselt hakkab käima selline tugevama ja pisut nõrgema “lüliga” mäng. Et kas see “teine number” ikka oma parema kaaslase edu maha ei mängi või hoiab ta saadud edu nii kenasti, et esinummer ei peagi järgmisel etapil taas end “ribadeks sõitma”. Ses osas jätsid tugevate põhjalariikide kõrval ülimalt hea mulje Poola koondised – nii meeste kui naiste poolel. Eriti köitis just Justyna Kowalczyki ja Sylwia Jaskowieci ladus koostöö. Ja seda nautis ka publik, kellele istub loomulikult see variant, kui võistlus vähetigi pingelisemaks kisub. Igatahes oli poolataride leeris Faluni suhtes kena lootuskiir tärganud ja see pani suuri konkurente mujalt ehk pisut kukalt kratsimagi.
Kodukandi radadel taas MK võimaluse saanud Eesti suusatajad tegid igati südi esinemise, aga maailma sprinditipp paistis hetkeks küll eest läinud olevat. Kui meeste teatesse pandi Eesti värvides välja neli duetti, siis oli see äärmiselt heaks rahvusvaheliseks kogemuseks ( ja kus siis veel seda saada ?), kuid suurte mängu sekkumiseks polnud meil praegu küll üht ning väga head “paarisrakendit “ võtta.
Võistluste lõppedes sai ehk mõnelegi suusakoondisele pilt oma “Faluni tiimi” osas selgemaks, ometigi polnud päriselt selge, ja seda just taas tublilt toiminud korraldusväele – millal me taas neil Tehvandi radadel MK tasemel kohtume. Ehkki suusarahvas ise tuleks siia igal aastal, arvas korraldust juhtinud endine maailma tipumees Jaak Mae, et – ilmselt “möllame” siin taas ikkagi aastal 2017, aga siis sihiks küll Tehvandi jaoks magusaimat aega - nädalavahetust vahetult enne Lahti MM-i. “See võiks olla nii, nagu kunagi aastaid tagasi (2001), kui Otepää etendas Lahti jaoks korraliku proloogi” arutles Jaak Mae ajakirjanike küsivate pilkude ees…
Tekst : Kaarel Zilmer
Foto: Jarek Jõepera
